Ukukhathala kwezohwebo phakathi kwezifundazwe kwehlisa amathuba eZim

0

I-ZIMBABWE ingase ingahlomuli kangako kwi-African Continental Free Trade Area (AfCFTA) njengoba izwe laseNingizimu ne-Afrika liqhubeka nokuphazanyiswa izinkinga eziningi zesakhiwo ezivimbela ukuhwebelana phakathi kwamazwe, kusho uchwepheshe wezohwebo.

NgoJanuwari 2021, amazwe ase-Afrika avumelana ngokuqhamuka nesivumelwano sokuthuthukisa ukuhwebelana phakathi kwamazwekazi. Ngesikhathi sisungulwa, ongoti bathe isivumelwano se-African Continental Free Trade Area (AfCFTA) sizodala indawo enkulu yokuhwebelana ngokukhululeka emhlabeni uma kulinganiswa nesibalo samazwe abambe iqhaza.

Lesi sivumelwano sixhumanisa abantu abayizigidigidi eziyi-1.3 emazweni angama-55 nesamba somkhiqizo wasekhaya (i-GDP) esilinganiselwa ku-$3.4 trillion. Inamandla okukhipha abantu abayizigidi ezingama-30 ebuphofini obudlulele, kodwa ukuzuza amandla abo aphelele kuzoncika ekuletheni izinguquko ezibalulekile zenqubomgomo kanye nezinyathelo zokusiza ezohwebo.

Ungcwethi kwezohwebo eUniversity of Zimbabwe Economics, uMnumzana Albert Makochekanwa, uthi lanxa imakethe yeAfCFTA itholakala, iZimbabwe ingazuza kuphela nxa ingaqinisa ugatsha lwezamafekithali njalo iqalise inguquko ezinengi ezithuthukisa ukuqhutshwa kwamabhizimusi.

“IZimbabwe kayisoze ihlomule kakhulu ngoba ilizwe ligxile ekuthengiseni impahla ethengiswayo emazweni angaphandle okungafaki isivuno esizayo. Akulathuba lokuthi iZimbabwe izuze lanxa imakethe ikhona. Njengamanje, izwe alinayo imikhiqizo eminingi ekhiqizwayo; ngakho-ke, izwe lisazohlala lidangele kakhulu ekuhlomuleni ku-African Free Trade Area,” engeza.  

“Amazwe amaningi aneholo eliphakathi angenisa ezimbonini; Eminyakeni engu-28 eyedlule iZimbabwe yayihlukene kancane, kodwa izibalo zamanje zikhomba ukuthi izimbiwa kanye negwayi ziqukethe u-90% wokuthengiswa kwamanye amazwe futhi alikho izwe e-Afrika elifuna lezi zimbiwa ngoba zifuna imikhiqizo egayiwe. Isibonelo, e-Afrika abawadingi amaqabunga kagwayi kodwa bafuna ugwayi ogayiwe. Akukho ukukhiqiza okubucayi ezweni.”  

Lanxa iziphathamandla zikahulumende zisithi ukuthengiswa kwelizwe kwamanye amazwe kukhangelelwe ukuthi kuqhutshwa ngamandla okukhula kwezokulima kanye lokuthengisela amanye amazwe, uMakochekanwa uthi ukuncintisa kweZimbabwe kungathuthukiswa ngemithetho elungele ukutshalwa kwezimali, isisekelo samafekithali esiqinile, inguquko yetax, kanye lokwakhiwa kwengqalasizinda eqinile esebenza njengomnotho. isiza ukuthuthukisa ukuncintisana.

“Imvelo yezwe ayikuvumeli ukutshala imali, iZimbabwe ikleliswe njengezwe elikhokhiswa kakhulu intela emazweni angu-180 ngonyaka odlule, kanti iZimbabwe ibikleliswe ku-140 uma iqhathaniswa namazwe angomakhelwane njengeZambia ebikleliswe ku-67, okuveza ukuthi abatshalizimali bazoyithola. kunzima ukwenza ibhizinisi kuleli,” usho kanje.

UMakochekwana uphinde wathi isivumelwano esisha sohwebo sezwekazi sizokwandisa ukuncintisana phakathi kwamafemu asekhaya akuthola kunzima ukuphinda asebenzise amathuluzi ngenxa yokungakwazi ukuthola imali eshibhile kanye nokutheleka kwempahla eshibhile evela kwamanye amazwe. 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *