Incwadi ikhombisa uMpofu ebambeke kudaba lokudliwa kwamapulazi

0

Unobhala weZANU PF obona ngezokuphathisa uMnu Obert Mpofu nguye odale ukuthi kuthathwe ipulazi legqwetha elilwela amalungelo oluntu uMnumzana Siphosami Malunga ( osesithombeni) kanye labanye bakhe kwezamabhizimusi.

Incwadi eyabhalwa mhlaka 25 June 2021 ngumphathintambo wezoLimo uAnxious Masuka eya epulazini likaMpofu eMswelangubo itshengisa ukuthi isikhonzi seZanu PF saphiwa umhlabathi ongamahekitha angu-145 eSidakeni Farm osekungabakaMalunga, uZephaniah Dhlamini kanye loCharles Moyo.

Laba abathathu bangabanikazi bepulazi.

“Ngiyajabula ukunikeza iMswelangubo Farm ipulazi elilandelayo, elathengwa ngempoqo esifundeni uMguza esifundeni saseMatabeleland North ukuze lisetshenziswe yiMswelangubo Farm,” kusho incwadi kaMasuka.

 UMpofu usebenzisana lomsekeli kamqondisi wenhlanganiso yeCentral Intelligence Organisation uGatsha Mazithulela kanye lomphathintambo weZanu PF esabelweni seMatabeleland North uMnu Richard Moyo ukuthi bathathe ipulazi elathengwa ngabanini.

 UMazithulela, usosayensi ohlonishwayo, usolwa ngokuzama ukuzishutheka ohlelweni lwezolimo lwase-Esidakeni Farm nokwesabisa abanikazi balo ngokuboshwa noma ukushaqwa uma bengamnikezi ukuze abavikele kwezombusazwe.

Abanikazi bamapulazi laba bathi basola uMazithulela ngokunyamalala kwamanye amaphepha abo emahofisini omhlaba esabelweni sakoBulawayo njengoba wake wakhulumisana phakathi kobusuku lomunye wabo ephethe lawo maphepha alahlekileyo.

Le mininingwane ivele ngemuva kokuthi abanikazi bamasheya beKershelmar Farms (Private) Limited, abangabanikazi baleli pulazi, beya eNkantolo eNkulu befuna ikhiphe umyalelo wokuthi uhulumeni avimbe ukubamba umhlaba wabo ukuze kwabiwe kabusha futhi kuvinjwe uMazithulela nabanye ukuthi bagxambukele ebhizinisini labo. Abanikazi bathole umyalelo wokuxoshwa kubahlaseli.

Icala lobunikazi kanye nokuthathwa kwepulazi okuphikiswayo lisaqulwa ezinkantolo.

UKershelmar uphethwe ngusomabhizinisi uCharles Moyo, uZephaniah Dhlamini, usosayensi osebenza eNational University of Science and Technology (Nust), kanye noMalunga, umqondisi omkhulu we-Open Society Initiative for Southern Africa kanye nendodana yongasekho emhlabeni uSydney Malunga.

Inselelo yenkantolo kwaba isiphetho sochungechunge lwezehlakalo zakamuva ezibonisa impi yepulazi.

Isinyathelo senkantolo sikaMalunga kanye nozakwabo siza ngemuva kokuba bekhiphe isaziso sezinsuku ezingu-14 sokuthi baphume ingxenye yeKershelmar, ipulazi elikhiqizayo okuthiwa labelwa, phakathi kwabanye abahlomulile, uDumisani Madzivanyathi, ongusomabhizinisi wakwaBulawayo ophinde abe nguthisha esikoleni. I-Nust lapho uMazithulela ayefunde khona ngokwengxenye futhi esebenza njengosekela-sekela-shansela.

UMadzivanyathi uyaziwa ukuthi akavumelekile ukuphazamisa ukusebenza kwepulazi. UMazithulela, one-curriculum vitae enemibalabala, uthweswe iziqu ze-PhD kwezobunjiniyela bofuzo eneminyaka engu-27, wasebenza e-United Kingdom, e-United States naseNingizimu Afrika ezikhungweni zesayensi, i-biotechnology ne-nuclear. Ubuye wasebenza kuhulumeni.

Abafake izicelo ecaleni elikhulu nguDhlamini, uMoyo noMalunga, inkampani yabo iKershelmar, kuthi abaphendulile kubalwa iLands and Agriculture. UMbuso weMatabeleland North uRichard Moyo — nguye okhokhela ukuthathelwa amapulazi.

UReason Mpofu, laye owabelwa indawo epulazini leli, ngumshana kaMnumzana Obert Mpofu ongunobhala weZanu PF. Obert Mpofu, owayengungqongqoshe, uvakashele leli pulazi ngoMashi. Abanikazi bamapulazi bathi uMazithulela, uRichard Moyo kanye no-Obert Mpofu yibona abahamba phambili ekuzameni ukudliwa kwempahla.

Baphinde bathi laba bobathathu badukisa ungqongqoshe, uMasuka, ngokufaka kuGazete ipulazi ngamanga, okubalwa nokuthi le ndawo yayitholwe wuhulumeni phambilini ekubeni ingekho nokuthi ibisetshenziswa kancane uma ikhiqiza kakhulu. UMalunga, uDhlamini noCharles Moyo bathi leli pulazi balithenga kumnikazi walo wangaphambili futhi bengabanikazi balo, yingakho betshalwe kakhulu kulo. Ngemuva kokuthenga ipulazi, bafaka imali yabo kwingqalasizinda, ukulungisa ama-boreholes, idamu elikhulu lamanzi, uhlelo lokunisela kanye nemizi yasekhaya.

Ukwenza lokhu, abalimi bathole izikwelede ezimbili ezingaba yi-US$230 000 ngomsebenzi wabo we-horticultural. Ngenxa yokukhiqiza kwabo, sebebuyisele u-US$110 000. Baqala ukusebenza kumahektha amahlanu, kodwa bakhuphula ngokushesha labo baba ngu-30ha futhi kulo nyaka bakhuphuka bafinyelela ku-55ha.

 Ingxenye ephelele yepulazi elingamahektha angama-530 elinganiselwa ngamahektha angama-85, abahlose ukulisebenzisa njengoba ibhizinisi labo likhula. Ngaphandle kwemisebenzi yokulima, uMalunga, uDhlamini kanye noCharles Moyo banomhlambi wezinkomo ezithengiswayo ezingu-150, izimbuzi ezingu-50 nezinkukhu zeSasso ezingu-4 000 zamahhala. Bahlela ukwandisa kakhulu lezo zinombolo.

 Ipulazi liqashe abasebenzi abangu-45 ngokugcwele kanye nabasebenzi bezikhathi zonyaka abangama-250. Abalimi batshale imali edlula i-US$100 000 lonyaka kuphela batshale amahekitha ayisitshiyagalombili ehanyanisi, amahekitha ayisithupha e-butternut, amahekitha ayisithupha amatamatisi (150 000 plant). “Selokhu saqala ukusebenza, sikwazile ukushintsha ipulazi umona wabaningi. Ngakho-ke akungimangazanga ukuthi ngoZibandlela wezi-2019, ummangalelwa wesine, uGatsha Mazithulela, owayengusekela-shansela eNust ngaleso sikhathi, kanye nozakwethu engangisebenza naye, weza kimi wacela ukufakwa kuhlelo lwase-Esidakeni Farm. Kumele ngiveze ukuthi uyaziwa ngabamangalelwa besibili (uMalunga) nowesithathu (uCharles Moyo) naye,” kusho uDhlamini emaphepheni asenkantolo.

“Isicelo esingaphenduleki asenzayo besisadinga ukuthi ngisiphathe ngozakwethu abanamasheya nabaqondisi. Ngenza futhi bathatha isikhundla sokuthi yayingekho indawo yabanikazi bamasheya abengeziwe. UGatsha ubelokhu ephikelela ngendlela exakile.”

Emuva kochungechunge lwemihlangano, ukucobelelana ngolwazi kanye nemicimbi ebikhombisa ukushuba kwempi yepulazi, uDhlamini uthi: “Ngomhla zingama-24 kuZibandlela wezi-2020, ngathola ucingo oluvela kuGatsha wangeluleka ngokuthi ipulazi lethu selithathwe uhulumeni. Kusobala ukuthi ngangikhathazekile ngezinga lokuthakasela kukaGatsha ezindabeni eziphathelene nepulazi. Kungixake kakhulu ukuthi uGatsha ubebonakala enolwazi oluningi ngaleli pulazi kunathi abanikazi.

UMalunga uphinde wakubeka kwacaca encwadini engagodliwe ukuthi uMazithulela nguyena ozama ukushaqa ipulazi.

Abanikazi bamapulazi bathi kusobala ngaphandle kokungabaza ukuthi uMazithulela uzenzela umathanda, kanti usebenzisa kabi ihhovisi lakhe le-CIO ngokuqhwaga impahla esebenzisa iminyango kahulumeni ukuze kuthathwe umhlaba ngokungemthetho kubantu bomdabu, okuyinto ngokwayo. akukho emthethweni.

 Encwadini ayibhalele uMasuka – oseziqhelelanisile nokuthathwa kwepulazi, mhla zili-14 kuNhlangulana, ephikisana nokuthathwa kwempahla, uMalunga, uDhlamini noCharles Moyo uthe bangase balahlekelwe yimali engaphezu kuka-ZW$60 million yemali engaba yinzuzo ohlelweni lwabo lwezolimo uma ukuphazamiseka okunonya akupheli. – UMLOBI WEZISEBENZI.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *