Uhambo lwe-Glasgow lubelithuba eliphuthelwe

0

UHAMBO lukaMongameli Emmerson Mnangagwa eGlasgow, eScotland, kube yithuba eliphutsheziweyo lokuthi iZimbabwe ixoxisane ngendlela eqondileyo nabaholi bamazwe omhlaba mayelana nodaba lwezulu, kodwa esikhundleni salokho wehlise umhlangano obalulekile waba yi-optics kanye nomkhulu wokuxoxisana kabusha namazwe aseNtshonalanga, kusho abahlaziyi.

Lokhu kuza ngesikhathi iNingizimu Afrika engumakhelwane ithole isivumelwano samaRandi ayizigidigidi eziyisi-8.5 e-United Kingdom, United States kanye neNhlangano YaseYurophu yokunqanda ukukhishwa kwekhabhoni ephezulu kanye nokuthuthukisa imiklamo emisha yamandla avuselelekayo.

Kunalokho umkhokheli weZimbabwe wabuyela ekhaya elambatha. Ngesikhathi iNingizimu Afrika ithole amaphuzu aphezulu ezinhlelweni zokuguquguquka kwesimo sezulu, uMnangagwa ubejabulela amathuba ezithombe noNdunankulu waseBhilithane uBoris Johnson kanye noMongameli weMelika uJoe Biden.

UMnangagwa ufike ekhaya izolo egcwele ubukhazikhazi, ehambela izinkulungwane zabasekeli bamabhasi bebungaza umkhankaso “oyimpumelelo” wokuphinda uhlanganyele. Ngesikhathi umhlaba wonke ubanjwe yinkinga yokuguquguquka komumo womkhathi, okugoqela imali yokusuka emalahleni ukuya emalahleni, uMnangagwa ubekhangelele ukulungisa ubudlelwano lamazwe angentshonalanga.

 UMnangagwa uqhubekile nokuhlasela, okungazange kuphumelele ukuke wasusa igama laseZimbabwe, ngokusho kwabahlaziyi.

“Eqinisweni, ngokwaseBhilithane, kanye nokuxhumana namanye amanxusa aphezulu ku-COP26, ukuvakasha kukaMnangagwa akuzange kufeze lutho. Kubonakale kungahlelwanga kahle, ngaphandle kwesu elicacile, futhi ngaphandle kwanoma yikuphi ukunxenxa okubonakalayo noma ubuchwepheshe bemidiya. Bekuwuhambo olubiza kakhulu olungenayo imiphumela ebambekayo,” kusho umhlaziyi wezepolitiki uStephen Chan.

 Umbuso kaMnangagwa umile kwelokuthi lo mdlali oneminyaka engu-79 ubudala wahlohla amagoli amakhulu kwezokuxhumana, okuhlanganisa nezinyathelo zokulungisa ubudlelwano namazwe aseNtshonalanga. Ngaphambi komhlangano weUnited Nations Climate Change Conference owenzelwe eGlasgow kwele Scotland, amathimba kahulumende ezokukhulumisana asebenze kakhulu, okutshengisa ukuthi ukumenywa kukaMnangagwa kuCOP26 kugcizelelwe kakhulu ukuthi aphinde ahlangane.

Emhlanganweni lentathelizindaba eGlasgow, uMnangagwa uvumile ukuthi usebenzise umhlangano lo womumo womkhathi ukukhulumisana labakhokheli bamazwe omhlaba, abalokhu bebambelele kuzwelonke elisezansi yeAfrica.

UMnangagwa, owalahlekelwa wumusa wase-UK ngo-2019 ngemuva kokuqubuka kodlame oluxhaswe nguhulumeni ezakhamuzini oluhlanganisa nokubulawa kwenqwaba yababhikishi, uthe ukuxoxisana kwakhe nabaholi baseNtshonalanga bekwenzelwe “ukulungisa” ukulandisa “okungalungile” eZimbabwe.

“Kuyangijabulisa ukuthi ukulandisa ngeZimbabwe obekudukisa, kube yithuba lokunikeza umbono oqondile ngesimo saseZimbabwe futhi ngiyajabula ukuthi kubo bonke abaholi engixoxisane nabo kube nempendulo enhle kakhulu futhi bajabule kakhulu. sizimisele ukukhulisa ubudlelwano neZimbabwe,” kusho uMnangagwa.

Uthe uJohnson uvumile ukuthumela eHarare ungqongqoshe wase-UK we-Afrika. “Ngibe nezingxoxo ezintathu ezihlukene naye futhi nginomuzwa wokuthi ubudlelwano phakathi kweZimbabwe ne-United Kingdom buzothuthuka ngenxa ye-chemistry engiyibona ithuthuka phakathi kwamazwe womabili. Angingabazi ukuthi ungqongqoshe wakhe wase-Afrika kungenzeka eze eZimbabwe njengoba sike saxoxa. Ngicabanga ukuthi lokho kuzodala ijubane lokulungisa ubudlelwano,” kusho uMnangagwa.

Umkhankaso kaMnangagwa wokuvuselela ubudlelwano phakathi kweminyaka emithathu edluleyo uqalise ukusebenza lanxa esebenzise izigidi zemali yababhadalisi benhlanganiso ezisebenzelana lozulu ezazama ukuphakamisa isithunzi selizwe.

Izwe lase-UK belilokhu lingumgqugquzeli omkhulu weZimbabwe kwaze kwaba nguJanuwari 2019 lapho umbuso kaMnangagwa wawudla lubi, wabulala izakhamuzi ezingu-17, wahlukumeza inqwaba kanti abaningi baxoshwa ezindaweni zodlame ngenxa yokukhuphuka kwentengo kaphethiloli.

Umusa waphela lapho owayengungqongqoshe weAfrica ngaleso sikhathi, uHarriet Baldwin, ememezela ukuthi i-UK ayisayikusekela isicelo seZimbabwe sokubuyela kuCommonwealth kanye nemizamo yezwe yokunxenxa abakwamanye amazwe ngezimali.

Uzwakalise ukungenami ngokwehluleka kukaMnangagwa ukwenza izinguquko ezidingwa kabi kwezepolitiki nezomnotho. Ngemuva komkhankaso wezempi owachitha igazi ngenyanga edlule, uMengameli uthe noma yiliphi isosha eliyotholakala lenze ubugebengu lizoboshwa.

UBaldwin ubethembise ukusekela ukubuyela kweHarare kuCommonwealth. UMugabe wahoxa iZimbabwe eqenjini elalingaphansi kweBrithani ngo-2003 ngemuva kokuba inhlangano igxeke ukubulawa kabuhlungu kwabalimi abamhlophe ngesikhathi kuqhubeka izinguquko zomhlaba kanye nokuvota kukamongameli okuhambisana nodlame.

Kusukela lapho, iBhilithane isijezise iZimbabwe ngezijeziso, ezakamuva ngoFebhuwari walo nyaka. Selokhu kwaketulwa umbuso owaketulwa owayengumholi wesikhathi eside uRobert Mugabe, kodwa ngemuva kwezigcawu, i-UK ibilokhu ikhankasela uhlelo lweZimbabwe lokususa izikweletu futhi ixoxisane nezinhlangano zezimali zamazwe ngamazwe ukuze zisekele ukutakulwa kweHarare.

UMnangagwa uphinde waveza ukuthi ukhulume noNdunankulu waseCanada uJustin Trudeau: “Ngithe kuJustin Trudeau waseCanada, ‘ungangitshela, Ndunankulu, ukuthi yiliphi icala abantu baseZimbabwe abalenzile eCanada ngoba akukho cala esilaziyo. okwenziwe ngabaseCanada ngokumelene nabaseZimbabwe futhi ekugcineni ngammema ukuba eze eZimbabwe, kodwa wathi cha. Ekugcineni uthe kungangcono athumele ungqongqoshe bese sithuthukisa ubudlelwano.”

UChan uthe uhambo lukaMnangagwa alusho lutho kuhlelo lokuhlangana kabusha kwezwe oseluhambe kahle eminyakeni emithathu edlule.

“Iningi labantu baseBhilithane belingazi ukuthi uMnangagwa uzovakashela eBhilithane. Kube nenani elikhulu labaholi bomhlaba ababalulekile ababebuthene ndawonye kafushane endaweni eyodwa futhi abaningi babo basho izinto ezibalulekile ngemvelo – okuyiyona nto eyayimayelana ne-COP26,” kusho uChan.

Ubuye wengeza wathi: “Mayelana nezinhlelo zokuphinda zihlanganyele ngenkathi eBrithani, awukho umthelela.” UChan usole ithimba lezokuxhumana likaMnangagwa ngokwehluleka ukuthatha lesi sikhathi ngokusebenzisa iWorld Press engagement kanye nokuxoxisana noMengameli nemithombo yezindaba emikhulu.

“Nakuba abanye abaholi bomhlaba bahlahlela amaphephandaba ngezindaba eziphumayo kanti ongoti babo bezindaba bacishe bacela ukuthi bafakwe ezinhlelweni ezinkulu zezingxoxo, akekho noyedwa umngane wami wentatheli owabika ngalolu hlobo lokuxhumana nabantu bakaMnangagwa,” usho kanje.

Ngesikhathi abanye abaholi bamazwe besematheni, ithimba lezizalwane zeZimbabwe zivezwe ngotshwala kanye namadili eGlasgow. Izithombe zabasekeli bebandla leZanu PF begqoke imvunulo zebandla njalo bephutsha amatroli agcwele utshwala obudulayo kube yingozi kuMnangagwa.

Izihloko ezithi “Phakamisa ingilazi ukusindisa umhlaba” zithinte abezindaba zase-UK ngesikhathi unobhala wezoLwazi uNick Mangwana evikela leli culo elimnandi ezinkundleni zokuxhumana. UChan uthe ngaphandle kokukhuluma labasekeli beZanu PF abathokozayo kanye lequla labatshalizimali, uhambo lukaMnangagwa alugoqelanga ukukhulumisana okuqakathekileyo okulamandla okunceda ukuthi ilizwe liqale ukusebenzelana kutsha.

“U-Hichilema waseZambia, ukwenza isibonelo, uthole ithuba lokukhuluma neRoyal African Society. Amanxusa kanye nezisebenzi zongqongqoshe zizoba khona. Kodwa kubukeka kungekho mizamo yokuthola uMnangagwa izinkundla zokukhulumela ezihlonishwayo,” usho kanje.

Uphinde wadabula izinkulumo zikaMnangagwa zokuthi ube nokuxhumana okuphusile noJohnson.

“Akuzange kube khona imihlangano eyimfihlo phakathi kukaMnangagwa no-Boris Johnson futhi ngokwazi kwami, akukho mihlangano ehlangene ehlanganisa izikhulu zethimba laseZimbabwe nabasebenzi abaphezulu eHhovisi Lezangaphandle lase-UK. Abangane bami beHhovisi Langaphandle babike ukuthi akukho senzo esinjalo noma imizamo yokusungula noma yimiphi imihlangano,” kusho uChan, wengeza ngokuthi nakuba uMnangagwa emkhulu, noma yikuphi ukusebenzelana kabusha namazwe aseNtshonalanga kufanele kusekelwe ekuguqulweni kwezombusazwe.

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Eldred Masunungure kodwa ukholwa ukuthi ukuvakatshela kukaMnnagagwa eGlasgow kungase kuguqule umdlalo, kusiya ngokuthi umbuso waziphatha njani ngemva kweGlasgow. “Noma ngabe yini umuntu akubukayo kulokhu, akungabazeki ukuthi lokhu kuyintuthuko eyingqopha-mlando kuhulumeni osekunesikhathi eside uthathwa njengowexube umphakathi wamazwe aseNtshonalanga. Kungase kushintshe imidlalo, kuya ngokuziphatha kwangemva kwe-Glasgow yombuso we-ED,” kusho uMasunungure.

Wengeze wathi ukungqubuzana phakathi kwenqubomgomo yeLook East eyamukelwa ngomnyaka ka 2003 lapho iZimbabwe iphuma kuCommonwealth kanye lomanyano weWestern re-engagement akusoze kwagwemeka, ngoba uMnangagwa kumele axwaye abadala bebandla lakhe abangahle baphambanise inhloso yakhe ngamabomu. UMasunungure uyavuma ukuthi iGlasgow isifake umfutho omutsha kumthetho weZimbabwe kwamanye amazwe.

“Amazwe aseNtshonalanga ayephoqwe esikhundleni sokuthi u-ED akakwazi ukufeza izinhloso zakhe kanye nezithembiso zakhe nokuthi wayengehlukile kunkosi yakhe, uRobert Mugabe. Manje, i-Glasgow ifake umfutho othile kanye nomdlandla ezinhlangothini zombili kodwa, njengoba sengishilo kakade, i-onus iku-ED yokuqhubela phambili umfutho. Kuningi azokuzuza ngokuziphatha ngendlela,” usho kanje.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *