Ukungahloniphi kwabantu bezombusazwe abanganaki izifiso zabantu baseZimbabwe

0

USolwazi Sabelo J. Ndlovu-Gatsheni ukugcizelele kakhulu ukuthi iZimbabwe kumele yenze imizamo esheshayo nebumbene. ukunqoba ubushiqela, udlame, ukungabekezelelani kanye nokuthambekela kwe-hegemonic okuzuzwe njengefa hhayi kuphela empini yenkululeko kodwa namasiko angaphambi kobukoloni. 

Njengendlela eya phambili, wenze iziphakamiso ezintathu ezibalulekile, esokuqala esokuthi kumele kuvalwe ngokushesha uqhekeko phakathi kwabantu nabaholi babo futhi okwesibili kubizwe umthethosisekelo omusha wabantu kanye nombono ophusile ohambisana nentuthuko emhlabeni, ngenkathi ngesikhathi esifanayo singadeli izidingo zakuleli kanye nezimfuno zabaseZimbabwe.

Ekuphenduleni okuqondile noma ngokuqondana kwekhwelo lakhe lokuthi kuqedwe imingcele phakathi kwabantu nabaholi babo, sithole “uhlelo olusha” lukaMongameli Emmerson Mnangagwa, olugxile kakhulu emibonweni engasekho nekhathele yakudala, futhi yaqinisa ubushiqela, udlame. nokungabekezelelani. 

Ababulali bakhe kusukela kumaxuku aphansi eZanu PF kusiya kunhlanganiso ezisatshwayo zeCentral Intelligence Organisation, abebutho lezempilakahle, iFerrets Team, kanye labanye abalamandla baqhubeka becindezela njalo beqeda amazwi aphikisayo ngendlela ezinodlakela ezinjengokuhlukuluza, ukuthumba kanye lokubulala kungelamuntu. 

Sikhuluma nje umbuso kaMnangagwa uphakathi kokudicilela phansi isisekelo sombuso esasithola ngesikhathi kubusa uhulumende womanyano. Ngalokhu kanye nezinye izindlela ezahlukene, abavoti baseZimbabwe basasikiwe futhi badayisiwe (ukuze badliwe ngabambalwa) futhi kulolu hlelo bahlehlise ngokuphelele isiphakamiso sikaNdlovu-Gatsheni sokuthi umphakathi waseZimbabwe usindiswe ekuhlukaneni kwawo manje “nabantu” kanye “nabaholi babo”. 

Okokugcina, umbono ophusile awuzange uvele eqenjini elibusayo nakuwo wonke amaqembu aphikisayo; empeleni uMnangagwa usanda kuthi i-ideology iwubukhazikhazi. 

Isisekelo salesi sigaba esishiwo ngenhla singenxa ye-nationalist populist ideology. Kafushane, i-populism iwuhlobo lwefilosofi yezombangazwe lapho izicukuthwane zezwe ziveza izikhalo zabantu ngezindlela eziheha owesilisa nowesifazane abajwayelekile emgwaqeni, kodwa ngendlela efeza kuphela izinhloso zabahlonishwayo. Ngokuvamile, umgomo oyinhloko kungaba ukuthola amandla ezombusazwe, nakho konke okuza nakho. Ngomqondo othile, i-populism imayelana nabantu kodwa hhayi ngabantu. 

Ukuze sibonge ukuthi amadoda nabesifazane abavamile emgwaqweni baye baphathwa kanjani nge-populism, sidinga ukuqonda ukuthi obani abavelele kanye/noma abahlakaniphile eZimbabwe.

Kulesi sihloko, ngibaqonda kabanzi njengezihlakaniphi noma abanye abantu abanethonya elinamandla noma abanentshisekelo ekuthonyeni ezombangazwe namasiko. Ngizolinganisela ukuhlaziya kwami ​​​​ezingxenyeni ezintathu ezibalulekile: izikhulu zezepolitiki (abaholi beqembu elibusayo namaqembu aphikisayo), okwesibili izifundiswa, okokugcina abaholi bezenkolo. Abaculi nabo bangafakwa njengeqembu elibalulekile, kodwa ngikholwa ukuthi laba abathathu abangenhla yibona abayinkinga kakhulu endaweni yezenhlalo nepolitiki yaseZimbabwe.

Yize uNdlovu-Gatsheni egxeke kabanzi i-populism, ezinye zezindlela ezike zasetshenziswa ngokubambisana nodlame nodlame zishiywe ngaphandle. Ngizothinta amathuluzi olimi asetshenziswa ukukhohlisa abantu, ikakhulukazi ukusetshenziswa “kwezenzo zokwenziwa” yizinhlangano ezibusayo kanye namaqembu aphikisayo ngesikhathi semikhankaso yezepolitiki. Kuhamba kanje; ufuna umsebenzi? 

Ngivoteleni futhi ngizokunikeza yona yize lesi sithembiso singakaze sifezeke kule minyaka engama-41 edlule. Kukhankasela ukhetho luka-2018 uMnangagwa wanamathisela uBulawayo ngezingqwembe ezithi uzovula amafekithali ayeseshiywe dengwane kodwa akakaze avule, amasango abo agqwalile ngenxa yokungasasetshenziswa kunangonyaka ka-2018. Uyafuna “ukuhlangana kwezakhamizi?”? Ngivoteleni, ngizoninikeza lona uma sengingumengameli nakuba leli binzana ngalicosha ezinhlanganweni ezingekho ngaphansi kukahulumeni ezixhaswe ngamazwe angaphandle futhi ngingaqondi ukuthi liyini noma lenziwa kanjani. 

Engxenyeni eseleyo yesihloko, ngizohlola ukuthi izikhulu zezombangazwe (kuhlanganise nabaholi bezenkolo) zisebenzise kanjani inkulumo-ze yezwe, i-populism kanye nezenzo ezingenzi lutho ukuze bacindezele abantu futhi bagcine amandla kanye nethonya eZimbabwe. 

Okwesibili, ngizohlola ukuthi izifundiswa ziluthola kanjani ulwazi ngokukhipha amaqiniso asendaweni ngezindlela ezingasho lutho empilweni yabantu abajwayelekile baseZimbabwe. Ekuphetheni nasesihlokweni esilandelayo, ngizokwenza isiphakamiso esibambekayo esihluke kakhulu kuleso esashiwo noma esiphakanyiswe nguNdlovu-Gatsheni. 

Okokuqala, ngizophikisa ngokuthi njengesizwe, asisoze sakwazi ukuxazulula izinkinga zethu ngaphandle uma sizikhomba ngokunembile futhi/noma sizichaza. Ngemva kwalokho, ngizoyichaza inkinga yethu, futhi ngiphakamise “indlela yesithathu” lapho ngisondezela ukuthi abantu bangazikhulula kanjani besebenzisa amathuluzi angefani kakhulu nalawo acindezelayo namuhla. Lokhu kuzoza ngendlela yoMqulu weZimbabwe People’s Charter “owabantu kanye nowabantu” okuphambene nentando yabantu “okuphathelene nabantu kodwa hhayi abantu”. 

I-charter izoncika odlameni noma ekukhohliseni ngokusebenzisa izenzo zokwenziwa, kodwa izenzo ezisebenzayo ezingabambeki, ezilinganisekayo nezingenziwa (okungenzeka nguhulumeni wamanje) noma ngeqembu elizowina u-2023.  

Ukungabekezelelani kanye nobuvila bengqondo    

Omunye wemiphumela ye-authoritarian populism ukungabekezelelani; IZimbabwe ayikaphunyuki kulokhu. Izingxenye zokuphawula kwamaphephandaba aku-inthanethi nezinkundla zokuxhumana zigcwele izinsongo zodlame olungokomzimba, ukuxoxisana ngokobuzwe nokucwasa abantu abathandanayo phakathi kwabantu abavele bangaboni ngaso linye. 

Umkhokheli weMDC Alliance uMnu Nelson Chamisa babambelele kakhulu kumbono othi “Chamisa chete chete” (Chamisa all the way) ovuma ukuthi akulamuntu ngaphandle kwakhe ongaletha ilizwe elizweni lesithembiso. 

Esikhundleni sokunanzelela ukuthi ukuphikisa kwangaphakathi kungaphakamisa imibono kanye lamacebo abo, babiza abaphikisana labo ngokuthi yizitha kanye labathengisayo, njengoba kwenza iZanu PF. Kuvidiyo esanda kusakazwa, uChamisa ukhulume ngokuhlangana kwezakhamizi. Ngemuva kwalokho, lesi sisho sakhula imilenze – sithola ukusekelwa ososayensi abahlonishwayo bezombusazwe abafana noProfessor Jonathan Moyo, izikhulu eziphezulu zeMDC kanye nezishoshovu zezokuxhumana. Ngokudabukisayo, uChamisa kanye nabantu bonke abaqhubeka besabalalisa futhi kokunye bephuca umqondo “wokuhlangana kwezakhamuzi” behlulekile ukuchaza umqondo onjalo othakazelisayo. Ezinkundleni zokuxhumana, leli gama livame ukuhambisana nokunxusa abantu baseZimbabwe ukuthi babhalisele ukuvota – futhi lokho kuyadida. Omunye usala ezibuza ukuthi ngabe ukuvota ngokwakho kuwuhlobo oluthile lokuhlangana. 

Okwesibili, njengoba amaqembu aphikisayo kuyiwo kuphela abonakala efuna ukuhlangana, kusho ukuthi alikho elinye iqembu elikwazi ukuhlangana. Okubaluleke kakhulu, yini futhi ikuphi i-ejensi ezokwenza abantu bahlangane? Ingabe zihlangana ngenxa nje yokuthi umuntu onomusa usho kanjalo? Luthini udlame olukhona kubandla leMDC njengoba lizama ukukhankasela ukhetho luka2023 ngokuhlangana kwezakhamizi njengombono? Okokugcina nokubalulekile, ngabe kwakuyisibonelo “sokuhlangana kwezakhamizi” lapho inkokheli zeZanu PF kanye leMDC zibuthanisa abantu beZimbabwe ukuthi baqabule amasotsha emigwaqweni ngesikhathi bequmba phansi owayengumongameli uRobert Mugabe ngomnyaka ka2017? 

Lokhu kungaqondakali okucutshungulwe ngenhla kunemiphumela ejulile kodwa kuvame kakhulu e-Afrika nakwezinye izindawo. UNelson Mandela wenza ukuthi igama elithi “Rainbow Nation” lidume, kodwa emashumini ambalwa eminyaka kamuva, sabona ngokudelela ukuthi ukuzwana kwezinhlanga ngeke kukhulunywe kube khona. 

UDavid Cameroon umemezele “Inhlangano Enkulu”, kodwa kuze kube namuhla asazi ukuthi ubekhuluma ngani. Muva nje, uDonald Trump uhambe nesisho esithi “yenza iMelika ibe yinhle futhi”, kuyilapho ngokungenamahloni ekhuthaza iMelika enobandlululo lapho abantu bebala behliselwa esimweni esingaphansi komuntu. 

Ngokufanayo, i-MDC ijikijela imishwana engenalutho kanye neziqubulo ezithi “ ngaapindella ” (okuhunyushwa ngokukhululekile kokuthi “umfana kumele angene”) iziqubulo, kodwa ngicabanga ukuthi kulungile ukuthi umfana achaze ukuthi kungani kufanele avunyelwe ukuba ngumongameli olandelayo. Lokhu kuvezwe ngabahlaziyi abaningana, kodwa impendulo yokuthi uma enza kanjalo, izitha zakhe zizontshontsha imibono yakhe ayamukelekile. 

Okokuqala, uma sibheka amamanifests ezepolitiki kanye nezinye izincazelo zomphakathi, abukho ubufakazi bokuthi unecebo elithembekile futhi ngifisa abalandeli bakhe abashisekayo balibeke ngaphezu kwesifiso sakhe sokuba ngumongameli olandelayo weZimbabwe. Okwesibili, uma izitha zakhe zintshontsha le mibono noma amaqhinga angaqondakaliyo, kunani uma ingazuzisa abantu baseZimbabwe abasosizini?

Inkathi entsha kodwa endala

Ubufakazi bembali kanye lesikhathi samanje obuvela eZimbabwe buveza sobala ukuthi inkokheli zeZanu PF seziphelelise ubucwepheshe bokudlulisa izikhalazo zabantu ukuze bafeze izinhloso zabo. Ngesikhathi somzabalazo wenkululeko, bahlanganisa abantu ngokumelene nokuhlukaniswa ngokobuhlanga, kodwa ngesikhathi esifanayo abaholi bezombangazwe nabezempi babephila impilo ewubukhazikhazi edolobheni laseLusaka kuyilapho amasosha ampofu asemasha ebeka izimpilo zawo engozini ehlathini ephambili.

Bashumayela ubunye ngesikhathi bebhebhezela ukungezwani phakathi kwezizwe, bebukela phansi umkhokheli wesizwe uJoshua Nkomo njengomkhokheli nje wamaNdebele, lokulandela lokho eZimbabwe ngemva kokuthola uzibuse ngokuhlanjululwa kwezizwe, bebulala amaNdebele angahlomilenga eMatabeleland leMidlands. 

Ngaphezu kwalokho, bakhankasela amavoti ngokuthembisa abantu ukwabiwa kabusha kwezinsiza, kuyilapho bephishekela izinqubomgomo ze-neoliberal ezifana ne-Economic Structural Adjustment Programme, njll.

Basebenzisa imigomo yokwabiwa kabusha komhlaba ngesisekelo sokuthi idlanzana labamhlophe alikwazi ukuba nomhlaba ongaphezu kwezingxenye ezintathu kwezine zokulima kuyilapho iningi lingenawo umhlaba, kanti namuhla ngaphezu kwezingxenye ezintathu kwezine zamapulazi i-A2 asezandleni zeqembu elincane, izikhulu zezombusazwe kuhulumeni. kanye nezempi. Bathembisa ukuthula kanye lamalungelo oluntu ngesikhathi bebambe iqhaza ekuhlanjululeni okunodlame okufana nokubulawa kwabantu ngaphandle kwenkantolo ukuze kunqandwe ukuvukela umbuso wakwaNhari, ukubulawa kukaHebert Chitepo, uJosiah Tongogara, ukudutshulwa kukaPatrick Kombayi kanye nokuthunjwa nokunukubezwa ngokocansi kwabashokobezi bamaqembu aphikisayo. 

Izihlakaniphi ezingafundile

Abantu baseZimbabwe banesigqila semfundo kanye neziqu ezihambisana nayo. Kuvamile ukuzwa isizalwane seZimbabwe sizigqaja ngendlela esifunde ngayo njengesizwe njalo lokhu kuvela ekuthini uhulumende weZimbabwe ngemva kokuthola uzibuse wafaka imali enengi kwezemfundo. Ngeshwa ukuzincoma okunjalo kuhlanganisa ukufunda nokubhala nemfundo, futhi okwesibili kukhombisa ukungazi ukuthi uhlelo lwemfundo yamakholoni kungenzeka lukhiqize abantu abahlakaniphile, kodwa ababaningi ongqondongqondo abakhulu. Ngike ngahlangana nabantu abamnyama baseZimbabwe eNingizimu Afrika ababezishaya isifuba ngokuthi ingane yabo ifunda esikoleni lapho ingafundi lutho “lwabantu”. Kwaba sobala ukuthi wayengazi ukuthi ubuqinisekisa kanjani ubukoloni kanye nomfutho wabo wokuphika abantu base-Afrika hhayi nje kuphela izilimi namasiko abo, kodwa ne-epistemologies (izinhlelo zolwazi nalokho okubaluleke njengolwazi). 

Ngenkululeko kwakunamahungahunga okuthi uMugabe uneziqu eziyisikhombisa zamanyuvesi. Angiqiniseki ukuthi leyo yinganekwane yasemadolobheni noma kuyiqiniso. Ngaphandle kwalokho, kulemibiko ethi ngeminyaka yawo-1960 wakhethwa ukuthi aphathe ibandla leZanu PF ngenxa yokukhuluma kwakhe kanye lokukhuluma okungamanga kweBhilithane. 

Eqinisweni, wayengumuntu omnyama ngaphandle kanye ne-wannabe English gentleman ngaphakathi. Iziqu zakhe eziningi zaseNyuvesi yaseLondon zamhlomisa ngamathuluzi obuhlakani afana nse nawabakhi bamaNgisi bobukoloniyali hhayi okuningi. Abantu bamvotele ngenkolelo yokuthi inzuzo yemfundo yakhe izobathola ngandlela thize. Umkakhe usanda kuzama ukuhuga labo ababefuna ukuvota ukuthi bakholwe ukuthi ulakho ukuzuza isikhundla sikamongameli kumyeni wakhe ngokufihla ukuswela kwakhe ubucwepheshe kanye lokuhlakanipha kwakhe ngeziqu ze-PhD zeUniversity of Zimbabwe.

Ngaphakathi kwezifunda zaseNingizimu ne-Afrika, kuyaziwa ukuthi abanye abantu baseZimbabwe (okuhlanganisa nosopolitiki) bathenga iziqu emanyuvesi aseNingizimu Afrika. Ngaphezu kwalezi ziqu eziwumgunyathi, kujwayeleke kakhulu ukuthi abantu abaphezulu emphakathini bathole iziqu emanyuvesi angagunyaziwe. 

Naphezu komkhuba wokuthola iziqu zemfundo njengendlela yokuthola igunya elingafanele kanye nodumo kanye nefa lobukoloniyali eyethulwe kafushane ngenhla, iZimbabwe ibe nengxenye efanelekile yezifundiswa ezinohlonze ngaphakathi nangaphandle kuhulumeni futhi lezi zihlanganisa u-Ibbo Mandaza, ongasekho uSam Moyo. , Brian Roftopoulos, Jonathan Moyo, Ngwabi Bhebhe, Eldred Masunungure, Sabelo Ndlovu-Gatsheni, abasakhulayo abafana noBlessing Miles Tendi and this is by no means an exhaustive list. Ezigabeni zokuqala zomzamo wabo wokufunda, umsebenzi wabo wenziwa ngokwejwayelekile ingxenye yomphakathi waseZimbabwe, lapho bathola ukuqashelwa ngokwezifundiswa kanye nokuqokwa emanyuvesi ahlonishwayo nasezikhungweni zokucabanga. 

Phezu kwakho konke lokho, abukho ubufakazi obanele obusekela umbono wokuthi inzuzo yemfundo yabo itholwa umuntu ojwayelekile eZimbabwe. 

Uma kwenzeka, angazi ngetheknoloji, ukuqanjwa kabusha noma ithiyori yokuqala okuthiwa yenziwa ngumuntu waseZimbabwe futhi ezuzisa isizwe sakithi namuhla. Ngokungangabazeki, kukhona izifundiswa eziye zenza iminikelo ebingase ibe nomthelela omuhle kwinqubomgomo nokusebenza. 

Ngokudabukisayo izifundiswa ezinjalo azinakwa noma zifakwe nje ukuze zifeze izithakazelo ezincane zalabo abanegunya lezombangazwe. Isibonelo esithokozisayo nguJonathan Moyo, uprofesa wesayensi yezombangazwe, ngokuhlolisisa kwami ​​​​akezwakali ngokwanele ngamagalelo amangalisayo awenzile embonini yomculo kanye nezobuciko bokuqamba eZimbabwe. 

Phezu kwalokho, ngesinye isikhathi wancitshwa kumbe wazimisela ukwenza njengengcitshi kwezombusazwe kuZanu PF. Ngokufanayo, uMandaza nabanye abaningi eminyakeni edlule bafakwe ekwakhiweni kwenqubomgomo, kodwa balahlwa ngokushesha lapho amagalelo abo engasenakutholakala ekusindeni kombuso nasekuvikelekeni. 

Ngiphinde ngisole ukuthi uHulumeni waseZimbabwe akanalo uphiko olucwaninga ngenqubomgomo. Ongqongqoshe babonakala bethatha izinqumo ngesisekelo se-anecdote kanye nokufisa komuntu siqu. Isibonelo, ukusabela kukahulumeni kulolu bhubhane lwe-Covid-19 kubonakala sengathi “ukusika nokunamathisela” okuvela ezikhungweni zikahulumeni zamazwe athuthukile. 

Okwesibili, ungqongqoshe kahulumeni usanda kuvala ukungeniswa kwezimoto ezingamasekeni ezineminyaka engaphezu kuka-10. Izizathu ezingenzeka zesinqumo esinjengaleso ukukhathazeka kwemvelo, isibonelo ukukhishwa kwekhabhoni ye-carbon monoxide kanye nokuvikela imboni yezimoto yasendaweni. Kodwa okuxakayo ukuthi iZimbabwe ayinayo imboni yezimoto futhi ayinawo umkhakha wezimboni osebenzayo ongakhiqiza ukukhishwa kwekhabhoni okugunyaza lo mgomo.  

I-“monkey see monkey do” uhlelo lwemfundo yaseRhodesia ayizange ifane neZimbabwe entsha. Ngizonikeza izibonelo ezimbalwa ezihlanganisa uMnyango wezeMfundo kanye nowezezimali. Owokuqala wakwenza kwaphoqeleka ukuthi abafundi beZinga Elijwayelekile baphase isiNgisi kodwa nokho, ngokwemibhalo yenqubomgomo yemfundo yamakholoni, lokhu kwakusekelwe enkolelweni yokuthi izilimi zomdabu azikathuthukisiwe ngokugcwele futhi azikakathathwa ngendlela engokoqobo. Amanye amakoloni afinyelela ekumemezeleni ukuthi izilimi zesiNtu azinazo izandiso nezandiso. Naphezu kokucabanga okungaka, wonke ungqongqoshe wezemfundo waseZimbabwe ngemuva kokuthola uzibuse wawulandela lo mgomo. Kungani kungadingeka ukuthi umuntu aphase isiNgisi ukuze afundise isiShona noma isiNdebele?

Lobanje udaba lweZimbabwe fiscal policy luhlala lubanjwe yinhlanganiso yeInternational Monetary Fund (IMF) kanye leWorld Bank enamehlo aluhlaza kanye loProfessor Mthuli Ncube ofunde eUniversity of Cambridge, umnotho kanye lemali kumile. Usanda kugubha imali esele yesabelomali kodwa abantu abangaphezu kuka-96% abanayo imisebenzi. 

Ngaphezu kwalokho, ocwaningweni lwakamuva ngihlangane nemizi ephila ngokudla okukodwa ngosuku, ngabona abantu abakhubazekile becela ukudla emigwaqweni, abantu abampofu belele emigwaqweni futhi bebulawa yi-hypothermia, omama bemi endaweni yokukhokhela ezitolo ezinkulu bezabalaza ukunquma. ukuthenga isinkwa esisodwa noma ezimbili wazibuza ukuthi babonakala kanjani futhi kuphi ku-surplus yesabelomali sikaNcube.

Ngaphandle kwalombono omncane, akabonakali enokungabaza ukuthi nakuba i-IMF iphoqa iZimbabwe i-balanced budget, kunobufakazi bomlando obubonisa ukuthi i-United States ihlale ithola izinga eliphezulu lokuqashwa kuphela uma iqhuba umsebenzi. ukushoda kwesabelomali. Ngokunjalo, owamanduleli wakhe, uTendai Biti, waqhakambisa isisho esithi “siyadla esikubulalayo” ebhekise ekubekeni imali eZimbabwe ngesikhathi izwe laseMelika lishoda kakhulu emhlabeni. Kodwa ngaphandle kwalokho, akukho ngisho nemizi engaphila ngalokho ekubulalayo kuphela. Laba ababili abahloniphani kakhulu, nokho bobabili bakhonza ngamabomu noma ngokungazi e-altare lemibono ye-neoliberal eyacekela phansi iminotho eminingi yase-Afrika. Ngaphezu kwalokho, 

Mina ngileziqu zemfundo ezifana loNcube udadewethu amkhumbulayo efunda eNyuvesi yaseZimbabwe “straight A”, kodwa ngiyazi ukuthi kalamathuluzi asetshenziswa kakhulu eZimbabwe. Imishini yakhe yokucabanga izosebenza kuphela lapho imibhalo enconyiwe ayifunde emanyuvesi aseZimbabwe naseCambridge yabhalwa khona.  

Amabandla aphikisayo eZimbabwe agcwele amagqwetha abathi ndawonye lenkokheli zamabandla aphikisayo bakhulumisane lohulumende weMelika ukuthi afakele uhulumende izijeziso. Abanye baphikisa ngokuthi kumane kuyizijeziso eziqondiwe, kodwa akunjalo. 

 E-UK, isibonelo, uma kukhona umuntu noma ibhizinisi elimemezela ukusebenzelana kwebhizinisi neZimbabwe, i-akhawunti yabo yasebhange izovalwa. Noma kunjalo, ukumenywa kwabo unswinyo kwakusekelwe ezikhalweni zangempela zezombangazwe. Okunye kwakho kwaba yikungahlonitshwa kwamalungelo empahla kweqembu elincane labalimi abamhlophe beZimbabwe elalahlekelwa umhlabathi ngesikhathi libuyiselwa abeZimbabwe abamnyama abangenamhlaba. 

Emzabalazweni wabo wokulwela amalungelo abalimi abambalwa abamhlophe, abameli abaningi beMDC abaNsundu bathatha isinqumo sokungababoni abanye abansundu abalahlekelwa cishe yiwo wonke umhlaba wabo ngenxa yamasosha eKholamu Yephayona emashumini ambalwa eminyaka edlule. Lokhu akukhombisi ukucabanga okuzimele kodwa ikhono lokubamba ngekhanda imithetho yamaDashi yamaRoma njengoba yamukelwe ngesikhathi nangemva kwenkathi yobukoloni. 

Lokhu kuntula ukubona izinto kusengaphambili kanye nokwehluleka ukunaka iqiniso lokuthi izindaba zamalungelo empahla zidinga umbono omusha osekelwe kumongo we-Afrika eseningizimu kuzoba yinkinga esikhathini esizayo.

Izinkulumo ezifanayo zokuthi impahla etholwe abantu abamhlophe ngokusebenzisa abasebenzi abamnyama abashibhile, udlame kanye nokuphucwa izwe kufanele kuvikelwe ngaphansi komthetho ingasetshenziswa nayizikhulu zezombusazwe ezimnyama eziphanga izinsiza zeZimbabwe futhi zifihle imali etholwayo kuma-akhawunti aphesheya kwezilwandle. Kuyocishe kube nzima ukubona ubugebengu emzileni wephepha, kodwa uma kwenzeka bungabonakali, bazobuza imibuzo: Yiziphi izindlela ukweba nenkohlakalo kubi kakhulu kunokusebenza ngempoqo (chibharo), ukuphucwa umhlaba, kanye ukuhlukunyezwa kwabantu abamnyama ngabamhlophe baseRhodesians?

Ukwenza imali ngoNkulunkulu

Amaphephandaba eZimbabwe, imisakazo kanye lezinkundla zokuxhumana zigcwele imibiko emayelana lobudlelwano obuqinileyo phakathi kwezenkolo lemimoya, kodwa abacwaningi kanye lababumba imithetho kabazange bakunanzelele lokhu, mhlawumbe ngenxa yokuthi ngesikhathi abelungu befika eZimbabwe, bamemezela ukuthi. ubuthakathi abukho. 

Uma kungenjalo, mhlawumbe kungenxa yezimfundiso zenkululeko engokwenkolo ezibolekwe kwabanye abakude namadodakazi abo aneminyaka engu-12 ubudala angeke adlwengulwe noma ashade namadoda aneminyaka engu-60 ubudala avakashela odokotela bendabuko (obaba abangokomoya) eNtshonalanga Afrika futhi. buya “umuntu kaNkulunkulu”. 

La madoda kaNkulunkulu (ikakhulukazi i-prosperity gospel sect) aduduza abantu baseZimbabwe osekunesikhathi eside bebekezelela ukuthi bakholwe kuJesu ongasho ukuthi cha emkhulekweni wamabandla abakhipha okweshumi okukhulu abakusebenzisa ngokunethezeka egameni likaNkulunkulu. 

Ngaleso sikhathi, baba osozigidi abahlala ezindlini ezinkulu kuyilapho abangaphezu kwengxenye yesithathu kwabathathu bamabandla abo behlala ngaphansi komugqa wobumpofu. Umuntu akadingi iziqu zemfundiso yenkolo ukuze azi ukuthi uNkulunkulu akakwazi ukunikeza umsebenzi lapho izimboni zivaliwe noma apake imoto kanokusho entsha emgwaqweni wokungena noma ubani njengoba nje noBushiri (owayezibiza ngomuntu kaNkulunkulu) enza iRolls-Royce kwabayisithupha bakhe. -ingane enonyaka. Njengoba bebhekene nobumpofu nokuswela, abaningi bayaqhubeka bexhashazwa ngokwezimali, benukubezwa ngokobulili futhi behlukaniswa nabathandekayo ngamadoda kaNkulunkulu azimise wona aye athola indawo evundile e-Afrika yokwenza imali ngoNkulunkulu ngokusekelwe egunyeni lenkolo elikhohlisayo. 

Isiphetho 

I-synopsis engenhla iphakamisa ukuthi izikhulu azizange zibe negalelo elihle kubantu baseZimbabwe. Kakhulu, abahlonishwa kwezepolitiki abakaze baveze umbono ophusile njengoba uNdlovu-Gatsheni asho kanjalo, futhi abakhombisanga nekhono lokususa uqhekeko phakathi kwabantu nabahlonishwayo. 

Ucwaningo olwenziwa yizifundiswa zaseZimbabwe lubonakala luwusizo kubo, amazwe abasebenza kuwo, abaxhasi babo ngezimali kanye nezifundo lapho behlala khona, kodwa alunamsebenzi empilweni yabantu abavamile baseZimbabwe. 

Ibandla likwazile ukudayisela abantu abaphansi nabaphakeme kunabo bonke. Umsuka womkhuba wabantu baseZimbabwe wokungabi nokungabaza kukho kokubili ulwazi oluthembekile (futhi olungabazekayo ngokulinganayo) (kanye/noma igunya) lunezibonelo zomlando, ezinye zazo ezihlolisisiwe ezigabeni ezedlule. 

Ngamafuphi, uNdlovu-Gatsheni ukhulume ngesifo “indoda enkulu” futhi ngizongeza izinkondlo zokudumisa lapho, ngokusebenzisa ama-totems, sichaza abaphilayo izimfanelo zesibindi, izigigaba zempi kanye nobuhle babantu abafa emakhulwini eminyaka edlule. Kulokho, siphinde sikhethe ngamabomu ukungabuboni ubuwula babo. Izibonelo zangaphambilini ezinikezwe esingenisweni zisekela umbono wokuthi i-populism njengenkolelo-mbono iyingozi futhi ayinangqondo; ukhanga imizwelo yabantu ngezindlela ezingawuzuzisi ngempela umphakathi. 

Naphezu kokungaqondi kwakhe, kungenzeka ukuthi uMnangagwa uzophuma enqobile okhethweni luka-2023, hhayi ngoba abantu bemthanda kodwa yena yedwa phezu kodlame, ukukhwatshaniswa kwamavoti kanye nokufinyelela okungenamingcele kwezinhlelo zokusakaza zezwe ezikhokhelwa ngabantu baseZimbabwe. 

Okokugcina nokubalulekile wukuthi uMnangagwa kungenzeka anqobe ngoba okwamanje iZimbabwe ayinalo iqembu eliphikisayo elesabekayo. Akusensuku zatshwala ukuthi labo abakholwa yimfundiso ka “Chamisa Chete Chete” bafune kuye umcabango neqhinga lepolitiki eliphusile ngoba njengoba sikhuluma nje abukho ubufakazi bokuthi unabo. Impendulo yokuthi kuyisu lokudlala i-daft ayinangqondo. Ukuvotela uMugabe esikhundleni ngenxa yegunya elinamandla kuzoba yiphutha elikhulu njengoba kwenzeka ngokunganaki kukaNkomo ngo-1980 kanye nokuvotela uMugabe esikhundleni ngenxa yokukhuluma kwakhe kanye nezinga lemfundo analo.  

Ngokulinganayo, akwenzeki ukuthi iqembu eliphikisayo elisebenzayo eliholwa umholi ohlakaniphe kakhulu kunalaba esinabo kuze kube manje ukuthi bavele. Nxa lokho kungenzakala, kangilaqiniso lokuthi uMnangagwa kanye lezikhali zakhe zokuqilibezela amavoti kanye lodlakela kungamsiza ukuthi anqobe kukhetho oluzayo. U-Ian Smith wayenezindlela ezinodlame kakhulu zokugcina amandla, kodwa wehlulwa okhethweni lwango-1980.

Uma kubhekwa amaqiniso alusizi ashiwo kulesi sihloko, iyiphi indlela eya phambili? 

Ngikholwa wukuthi izotholakala ku-Zimbabwe People’s Charter ezocutshungulwa kabanzi kusihloko esilandelayo. Ngamafuphi, izohlinzeka ngezixazululo ezisebenzayo ezivela empikiswano yokuthi inkinga yeZimbabwe ukuhahela imali, ingcebo namandla. Abanye abafana noNcube oke wafunda uFriedman mhlawumbe bazothi ukuhaha kukhuthaza abantu ukuthi basungule izinto ezintsha futhi bakhulise umnotho, kodwa ngiyazi ukuthi kunobufakazi obuningi obuphikisana naleyo mpikiswano. 

Abanye bazokuba nombono wokuthi inkinga yeZimbabwe ilele ebuholeni obungagculisi, inkohlakalo, ukungalingani kanye nobugunyazi. Ngokombono wami othobekile, lokhu kuyimiphumela yokuhahela imali, ingcebo namandla. IZimbabwe People’s Charter iya emnyombeni wezinkinga zethu njengesizwe.  

*Mayelana nombhali: UDkt Mike Chipere, uyinhlangano engaphansi kohlelo lwe-Human Economy Programme oluzinze eNyuvesi yasePitoli. Izithakazelo zakhe zocwaningo ezentuthuko yezezimali, i-fintech, ukuhlangana kwemali nobuchwepheshe kanye, muva nje, ukuqeda ubukoloni. Imibono evezwe kulesi sihloko ingeyakhe futhi ayimele noma iyiphi inhlangano noma abantu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *