Amalungu ePhalamende aphonsa inselelo emandleni kaMongameli

0

Zimbabwe's President Emmerson Mnangagwa looks on as he gives a media conference at the State House in Harare, Zimbabwe, August 3, 2018. REUTERS/Philimon Bulawayo

Ukuqhubeka nokusebenzisa umthetho wePresidential Powers Temporary Measures Act nguMongameli Emmerson Mnangagwa kuphambene lomthethosisekelo, amalunga edale lephalamende aphikisana emthethwandaba.

Zimbabwe’s President Emmerson Mnangagwa looks on as he gives a media conference at the State House in Harare, Zimbabwe, August 3, 2018.

Umahluleli weNkantolo eNkulu uJustice Philda Muzofa usigodlile isinqumo ecaleni lapho amalunga ezomthetho aphikisayo uWillias Madzimure kanye noAllan Markham bayisa uMnangagwa kanye nommeli Jikelele uPrince Machaya enkantolo mayelana nokusebenzisa kabi amandla.

 UMadzimure loMarkam bafuna umthethwandaba uthi umthetho wePresidential Powers Temporary Measures Act awukho emthethweni. Impikiswano yabo ithi lo Mthetho awuhambisani nomthethosisekelo njengoba unikeza uMongameli amandla amakhulu okwenza imithetho cishe nganoma yisiphi isihloko futhi enze imithetho edlula iPhalamende.

 “Sifuna futhi isimemezelo esibalulekile sokuthi ngokuhambisana neSigaba 134(f) somthethosisekelo waseZimbabwe, umthetho akufanele uqale ukusebenza kuze kube usucutshungulwa yiPhalamende ikakhulukazi yiKomiti Yezomthetho yePhalamende ngaphambi kokuba iqale ukusebenza. ukusebenza,” kufundeka isicelo senkantolo.

“Umkhuba wawo wonke amathuluzi asemthethweni okuhlanganisa nemithethonqubo eyenziwa uMengameli ngokoMthetho ukuthi ayashicilelwa futhi afakwe kugazethi futhi aqale ukusebenza ngokushesha. Nokho isigaba 134(f) sikubeka kucace ukuthi kumele zibekwe phambi kwePhalamende futhi zicutshungulwe yiKomidi Lezomthetho LePhalamende. Okudidayo wukuthi ngesikhathi iPhalamende selinikwe igunya lomthetho kanye nesikhathi lapho iKomidi Lezomthetho lePhalamende lihlangana khona, imithethonqubo iyobe isisebenza.”

“Endabeni yemithethonqubo eyenziwe ngaphansi koMthetho kwesinye isikhathi impilo yezinyanga eziyisithupha yethuluzi elithile elisemthethweni ibiyobe ifinyelelwe.”

 Amalunga edale lephalamende athi uMnangagwa kalalo isisekelo sombuso sokusungula imithetho.

“Ngaphansi kwesahluko sesi-5, ngidonsela ukunaka kwale nkantolo ehloniphekile emandleni kaMengameli abekwe ngokucacile esigabeni se-110 somthethosisekelo. Imisebenzi kaMongameli ngokwesigaba 110 yilena elandelayo: (a) Ukwamukela nokusayina izikweletu; (b) Ukudlulisela umthethosivivinywa eNkantolo yoMthethosisekelo ukuze ithole umbono ngeseluleko mayelana nokuhambisana kwawo nomthethosisekelo; (c) Ukubizela isiGungu sikaZwelonke, iSigele noma iPhalamende emhlanganweni ongajwayelekile ukuze kuqhutshwe umsebenzi okhethekile; “(d) Ukuqoka abantu umthethosisekelo noma umthetho odinga ukuthi uMongameli akwenze; (e) Ukubiza amakhetho ngokomthethosisekelo; (f) Ukubiza izinhlolovo kunoma yiluphi udaba ngokuhambisana nomthetho; (g) Ukutshalwa kweButho lezokuVikela; (h) Ukunikeza udumo nemiklomelo; (i) Ukuqoka amanxusa, amanxusa amaningi, kanye nabamele amanxusa kanye namanxusa; kanye (j) Nokwamukela kanye nokuhlonipha abameleli bamazwe angaphandle kanye namanxusa.”

 “Awukho kule misebenzi lapho uMongameli enegunya lokushaya imithetho njengoba evunyelwe nguMthetho,” sifundeka isicelo.

 Baphinde bathi lo Mthetho uphambene nezinhlinzeko zomthethosisekelo mayelana nokwehlukaniswa kwamandla. UMadzimure noMarkham bathi lo mthetho uwukwephula ngqo isigaba 134(a) kanye no (d) somthethosisekelo waseZimbabwe ohlomulayo futhi sibeka kucace ukuthi amandla ePhalamende okusungula umthetho ngeke adluliselwe nokuthi noma yimuphi umthetho odlulisela amandla kumele uchaze. imikhawulo yalawo mandla.

 “Siphinde safuna isimemezelo sokuthi noma iliphi ithuluzi elisemthethweni elenziwe, kumele libe khona kuphela ngemuva kokucutshungulwa yiPhalamende kanye neKomidi Lezomthetho lasePhalamende ngokweSigaba 134(f) soMthethosisekelo,” kufundeka isicelo.

“Ngakho-ke sifuna isimemezelo sokuthi ithuluzi elisemthethweni elenziwe ngokomthetho othunyelwe kumele libe khona kuphela ngemuva kokugunyazwa yiKomidi Lezomthetho lePhalamende ngokuhambisana nesigaba 134(f) somthethosisekelo.

“Ngaphezu kwalokho kuwukwephula isigaba 134 (d) somthethosisekelo. Ngokuthi yehluleka ukucacisa ubuze bamandla, imvelo kanye nobubanzi bethuluzi elisemthethweni kanye nezimiso zokuthambekela. Ngamafuphi, kunikeza uMengameli isheke elingenalutho.”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *